Avaleht   Helikandjatest   Tehnikast   Galerii 

Pildikesi digiteerija töölaualt
Kõikidelt helikandjatelt allpool õnnestus salvestis taastada

Vasakpoolsel pildil on atsetaatpõhimikuga, parempoolsel polüesterpõhimikuga uuem magnetlint. Atsetaatpõhimikul lindid on keemiliselt ebastabiilsemad. Neid on teistest lihtne eristada mõningase läbipaistvuse tõttu - vastu valgust vaadates on näha lindirulli taha jäävate sõrmede varjud.

Pildil on kahjustatud magnetlint atsetaatpõhimikul. Kindlasti ei ole linti vajaliku sagedusega ümber keritud. Ulatuslikud temperatuurikõikumised ja sellest tingitud mehaanilised pinged koosmõjus niiskusega on leidnud lahenduse lindi deformeerumise näol.

40 aastat vana atsetaatpõhimikul magnetlindi niiskuskahjud - vaatepilt pärast 60 minutilist mahamängimist kiirusega 19 cm/s. Magneetuva kihi suuremad eraldunud tükid sellel pildil põhjustavad signaali kadu kuni 10 millisekundi ulatuses, mida kuuleb ka treenimata kõrv. Sellise kestusega häireid saab siiski digitaalselt "remontida". Salvestise päästmiseks sellelt lindilt oli viimane aeg.

Lint on poolile keritud ebaühtlaselt, mis soodustab deformeerumist niiskuse mõjul ning mehaaniliste vigastuste teket lindi ettevaatamatul käsitlemisel. Lindirulli külgedel on õnneks tolm ja mitte hallitus, mis võib magnetlindi lühikese aja jooksul kasutamiskõlbmatuks muuta ja kujutab endast ka terviseriski.

Lindikarpe on pikema aja jooksul säilitatud horisontaalasendis üksteise otsas, tulemusena on ketas deformeerunud. Alumine ketas piltidel on normaalne, ülemise ketta külgede vahe on aga kohati vaid 4 mm. 6,35 mm laiuse lindi selliselt kettalt mahamängimisel kahjustuksid lindi ääred ja koos nendega ka välimised salvestusrajad.

Niiskuskahjudega ja pikaajaliselt ümberkerimata lint - mehaanilised pinged on leidnud lahenduse lindi deformeerumise näol. Mahamängimisel lint lokib ja lainetab magnetofoni osade vahel. Lained ei satu vastuvõtval poolil enam kohakuti ja lint võtab rohkem ruumi kui vasakpoolsel kettal. ülemisel pildil tekib parempoolsele kettale eriskummalise kujuga lindirull. Võib juhtuda, et lint ei mahugi enam vastuvõtvale kettale ja keritakse "üle serva", nagu alumisel pildil näha võib.

Kui reeglina on vinüülplaatide mahamängimise kiiruseks kas 33 või 45, siis sellel 78 pööret minutis. 1951. aastal võeti NL-is heliplaatide tootmiseks kasutusele polüvinüülkloriid. Esialgu oli kauamängivate e. vinüülplaatide kiiruseks olemasolevate aparaatide poolt võimaldatud 78 p/min. Nõela raadiuseks soovitati 30 mikronit. (Võrdluseks: sama ajastu šellakplaatidele soovitati 65, hilisematele 33 p/min vinüülplaatidele 20 mikronit.)